14. detsember

"Kirjanduslik päevaraamat" Friedebert Tuglas
Mida arvab Tuglas Kivikase luuletustest?
Tema arust on Kivikase luuletused väga huvitavad ja soovitab teistel neid lugeda. Ta kiidab nende ülesehitust ja sisulist tähendust. Ta leiab, et Kivikase teostes valitseb materjali ja sisu tasakaal.
Kui teised kritiseerisid Kivikase luuletusi, siis Tuglas leidis, et need on just huvitavad ja uuenduslikud.
Oli toetav ja rõõmus Kivikase üle, mitte ei olnud kritiseeriv ja kade.

"On alles midagi nooruslikult-haljast ja poisikeselikku Kivikase kirjutamislaadis. Ta mängib, pillkaaritab, ajab karjapasunat veel läbi kogu raamatu. Ja kui ta elumõrutab, siis on veel tundmus nagu selle Jaan Lattiku püksatu kangelase puhul, kes viina juues väga suuremehelikult siunas, kuid kohe lisas: a juvva kõlbas. Lõppude lõpuks: see maailm ei olegi nii paha, kuigi meil ka parema vastu midagi pole"

"Maha lüüriline shokolaad" - Albert Kivikas
Manifest - programmiline avalik teadeanne
Kivikas on läbi mõelnud, et mida oleks vaja muuta ja avaldab manifesti.
4-5 kirjaniku kohta, mida Kivikas taunis:
Friedebert Tuglas - Talle ei meeldi, et Tuglas ei kirjuta realistlikest sündmustest või olenditest. Ta ei salli, et ta kirjutab liiga palju müüte.
Hendrik Visnapuu - Ta taunib seda, et Visnapuu looming on liiga nutune ja muretsev. Ta soovitab tal elust võtta kõik, mis võtta annab.
Richard Roh - Kivikas heidab talle ette, et tema looming on liiga illusionistlik, vaja rohkem reaalsust.
August alle - Kivikas leiab, et tema looming on liiga minevikukeskne, soovib näha rohkem uudsust, mitte minevikus tallamist.

30.november 1. tund

Trill-Trall Oo, Jimmy, preili Jimmy — balli bummelungi daam!
Oi, tingel-tangel-tungeldus, hõi, hungeldus, hurraa!
Madaam Fox-Trotki trillib, trallib, — iharuse aam!
Poiss pergel-mürgel-mürtsutai, tamm-tiri oll-lal-laa!

Kuid silmin siniallikain käib traagilikum draam!
On millalgi niit reedetum või üle karjara’a
armkulu kõhetu, põld põlat muistse pildi raam?
Oo, kodunurk, paik hubasem, oo, püha kodumaa!

Erni Hiir - futuristliku joone esindaja. Temalt inspireerituna tuli nimi ERNI.

Minu arvamus enne ERNI kursust
Ennustan, et 20ndate kirjandus on armastuslik.

Praegune arvamus (1.märts pärast Erni kursuse läbimist): 1920-ndatel oli mitmeid erinevaid stiile. Olli futuristliku-, realistliku- ja  kubistliku stiili esindajaid. Palju kõneldi naistest, jumalast ja kuratlikkusest. Palju kirjutati kriitikat kaaskirjanike kohta. Kohati oli mul, 21. sajandi noorel, raske mõista, mida need kirjanikud mõtlevad, mida nad tahavad edasi anda. Nende stiil ja kasutatud võrdlused olid keerulised. See muutis kursuse minu jaoks üsna raskeks.

Meie kirjandusloomingulik staatus quo - Johannes Vares-Barbarus
Johannes Vares-Barbarus ütleb seda, mida ajalehed avaldavad ei ole enam tõeline kirjandus vaid ajalehtede sisu muutub meelelahutuslikumaks, mida ta taunib. Ajalehed on muutunud sisutuks.Ta kritiseerib kirjanduslikku parlamenti ja on üldiselt mures selle üle, kuhu kirjandus suundub.
Ta ärgitab inimesi mitte minevikus elama vaid mõtlema tulevikule. Ta ei taha, et inimesed paigal tammuksid, vaid oleksid pidevas liikumises ehk arendaksid ennast ja ühiskonda. Ta soovib, et inimesed ei oleks nii traditsioonides kinni, vaid kirjutaksid maailmale.

Lugupeetud Johannes Vares-Barbarus,
Aastal 2011 on lood eesti kultuurielus isegi halvemad. Eesti kirjandus ei arene vaid käib alla.
Enamasti on ajalehtedes väga palju sisutut ja meelelahutuslikku teksti, mis ei hari lugejat, kuid see müüb. Enamasti inimesed, kes annavad välja ajakirju mõtlevad esimesena kasumi teenimisele kui inimese arendamisele.
Raamatukogudes on liiga palju väliskirjandust ja eesti kirjandust loetakse vähem. Kultuuriminister tahab seda olukorda reformida, kuid inimesed on vastu, kuna tunnetakse, et piiratakse nende valikuvõimalusi.
Paberkandjad on välja suremas, kõik on saadaval internetist.

Õpikute tähtsus väheneb ja ilmselt lähitulevikus õpikute kasutamine koolides üldsegi kaob. Õpikute sisu on minu meelest üldiselt hea ja väga kasulik õppimiseks.
Kirjanikust kui ametist ilmselt unistavad vähesed, kuna kirjanikud ei saa sellist tunnustust, nagu nad tegelikult vääriksid. Neil pole toetust ei rahva ega riigi poolt.  Sellepärast ongi eestis vähe tõsiseltvõetavaid kirjanikke.

Eesti tõsiseltvõetavaid kultuuritegelasi:
Arvo Pärt, Eri Klas, Priidu Beier, Mihkel Raud, Tõnu Õnnepalu, Aino Pervik, Karl-Martin Sinijärv, Rein Rannap, Andres Siitan, Märt Agu, Veronika Portsmuth, Ita Ever, Jaan Tätte, Andrus Kivirähk, Jaan Kaplinski, Tõnis Mägi, Kristiina Ehin, Neeme Järvi, Mihkel Mutt, Doris Kareva, Signe Kivi,